JavaScript

Allikas: Vikipeedia

JavaScript on Netscape Communications Corporation'i poolt väljatöötatud prototüübipõhine keel, mida peamiselt kasutatakse veebilehtede arendamisel.

Tihti aetakse segi Javat ja JavaScripti, mis on täiesti erinevad keeled. Sarnane on vaid C-st pärit süntaks ja sarnasus nimes.

[redigeeri] Ajalugu

JavaScript on loodud Brendan Eich-i poolt Netscape Communications Corporation-is. Algselt kandis keel nimetust Mocha, siis LiveScript ning lõpuks JavaScript. Esimest korda oli JavaScript realiseeritud lehitsejas Netscape 2.0B3 detsembris 1995. Hiljem lisas Microsoft Internet Explorerisse JavaScriptiga ühilduva keele JScript (IE versioon 3.0, 1996. aasta augustis).

JavaScript standardiseeriti Ecma International (Euroopas infotehnoloogia süsteemide standardiseerija) poolt 1997. aasta juunikuus. Standardiseeritud keele nimi on ECMAScript. JavaScript (ja JScript) on laiendused ECMAScriptile (ECMAScript keskendub vaid keeleomadustele, aga JavaScript lisaks ka veebikeskkonnale). Esimese standardi ametlik nimi on ECMA-262. Töö ECMAScripti täiendamise kallal käib senini.

Aastal 2006 on JavaScripti versiooniks 1.7. Viimastel aastatel on saanud JavaScripti areng uue tõuke tänu AJAX tehnoloogia tähelepanu saamisega (pikemalt all pool).

[redigeeri] Kasutus

JavaScripti peetakse väga paljude poolt ülilihtsaks keeleks, mille abil saab lehele väikeseid efekte lisada. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele pakub JavaScript väga laialdasi võimalusi väheste kuid võimsate keelevahenditega.

Kõige laialdasemalt kasutatakse JavaScripti lehtedel navigatsiooni hõlbustamiseks (menüüd) või efektsemaks muutmiseks (hiire liikumisele reageerimisega), hüpikakende avamiseks, vormidel oleva info õigsuse kontrollimiseks, objektide, nt pildi liigutamiseks tähelepanu äratamise (reklaamid) või mugavause eesmärgil, pildi vahetamine teise vastu (nt pildialbumid). Hilisemal ajal on lisandunud ka tähelepanuväärsemad rakendused nagu WYSIWYG toimetid (näed teksti toimetades sellisena nagu on lõpptulemus; nt rasvane kiri on juba toimetades näha rasvasena), puustruktuuride kasutamine, lihtsama tabelarvutuse teostamine, lehel toimiva akende süsteemi jne.

Väljaspool veebi kasutavad JavaScripti näiteks Adobe. Nii Adobe Acrobat ja Adobe Reader oskavad JavaScripti PDF failides. Samuti toetab JavaScripti Adobe Photoshop. Microsofti Active Scripting tehnoloogia toetab sarnast keelt JScript. Arendamisel on OpenOffice.org makrode kirjutamise võimalus JavaScriptiga. Iga rakendus pakub enda sisseehitatud objekte, mille abil saab operatsioone teostada (veebis on selliseks objekti nimeks window).

Veebilehtedele pannakse JavaScript lehega kaasa nii nagu ta on ja seda interpreteerib brauser. See tähendab, et kogu kood on näha kõigile, kes lehele ligi pääsevad.

Arendamisel tekivad tavaliselt raskused erinevate lehitsejate toega. Tihti ei puuduta see keeleomadusi vaid väljendub erinevate objektide omaduste ja funktsioonide näol.

Sageli tuleb silmitsi seista ka sellega, et kasutajad lülitavad lehitsejal JavaScripti toe välja. Seda tehakse peamiselt turvalisuse pärast. Veebilehitseja lubab skriptile küll õige vähe. Muuhulgas keelab ta kohalikule kettale ligipääsu,